https://www.youtube.com/watch?v=BtE2YUt8B_w
1-2 tudengit
Eeldame huvi olemasolu loodusteaduste ja maailma parandamise vastu.
1-2 tudengit, eelistatult keemia või materjaliteaduse erialadelt
1 tudeng bioloogia bakalaureuse õppekavalt
Projekti teostatakse 2 a jooksul (kuni mai 2023). Välitööde tegemise koht on Liivi laht (Pärnu ja Saaremaa ümbrus). Tudengil on võimalik osaleda välitöödel, milleks on näiteks 1) valitud aladel välitööde läbiviimine merel (võrkude tragimine, videokaardistamine jt) ning ka valitud aladel rannale uhutud püügivahendite otsimine/ kaardistamine. Välitööd teostatakse vastavalt võimalustele (sh jääolud) kogu projekti perioodi jooksul; 2) projekti käigus kogutud proovide analüüs (videomaterjal, elustiku ning prügi proovid püügivahenditest). Kõik need tööd eeldavad põhjalikke teadmisi mereelustikust jne, seega tudengilt esialgu ei oodata konkreetseid vastustust nõudvaid tegevusi. Pigem on võimalus tutvuda ja kaasa lüüa selle projekti käigus teostatavates töödes, mis hõlmavad paljuski traditsioonilisi mereteaduses kasutatavaid meetodeid. Ühel päeval kulub merel u 8 ning võimalus on osaleda päevakaupa kui tööd toimuvad (sõltuvalt ilmast ja muudest tingimustest).
Ülo Maiväli (ulo.maivali [ät] ut.ee) Ismail Sarigül (ismail.sarigul [ät] ut.ee)
https://dspace.ut.ee/handle/10062/68040
https://dspace.ut.ee/handle/10062/65336
1-2 tudengit bioloogia, geenitehnoloogia, keemia või füüsika õppekavadelt
Teadmised liikide ja koosluste ökoloogiast on praegusel suurte globaalsete muutuste ajastul muutumas aina olulisemaks. Kui Sa tahad anda oma panuse elurikkuse säilimisse ning selle kaitse korraldamisse, siis kaalu panustamist TÜ maastike elurikkuse töörühma tegemistesse! Lisaks teadustööle peame oluliseks oma teadmiste rakendamist praktikas, mistõttu teeme tihedat koostööd nii erinevate looduskaitsetegevust korraldavate ametkondadega kui ka vabaühendustega. Viimasest sai koostöös Eestimaa Looduse Fondiga 2019. aastal alguse kodanikuteaduse projekt “Eesti otsib nurmenukke”. Kampaanias osales tuhandeid vaatlejaid, kelle abiga koguti hulgaliselt teadusandmeid, mis viisid ootamatute ja üllatavate tulemusteni. Seetõttu toimub kampaania 2021. aastal üleeuroopalisena ning kannab nime „Looking for Cowslips". Kampaanias osalevad järgmised riigid: Saksamaa, Ühendkuningriik, Šveits, Sloveenia, Slovakkia, Horvaatia, Bulgaaria, Rootsi, Itaalia, Läti, Leedu, Iirimaa, Kreeka, Portugal, Poola, Prantsusmaa, Venemaa, Taani, Soome, Ungari, Põhja-Makedoonia, Belgia, Hollandi, Tšehhi, Serbia, Luksemburg ja Austria. Partnereid on väga erinevatest organisatsioonidest: ülikoolid, üldhariduskoolid, koolide võrgustikud, botaanikaaiad, looduskaitseorganisatsioonid, botaanilised ühingud jne. Projekti raames kogutakse 2021. aasta kevadsuvel andmeid hariliku nurmenuku paljunemisega seotud tunnuste kohta võimalikult paljudest nurmenuku populatsioonidest üle kogu Euroopa. Eriti huvitab meid see, kuidas viimase saja aasta jooksul aset leidnud maastikumuutused on mõjutanud nurmenuku erikaelsust (vt joonis). Kui kampaania läheb Euroopas edukalt käima, plaanime projektiga jätkata ka järgmisel kevadel.
Joonis. Nurmenuku perekonnas esineb sageli erikaelsust: umbes pooled isenditest nurmenukukogumikes on L-tüüpi õitega, teised S-tüüpi õitega. S-tüüpi õitega nurmenuku viljastumine on edukas vaid siis, kui tema emakasuudmele satub L-tüüpi õitega isenditelt pärit õietolm, ning vastupidi. Sama tüüpi õitelt pärit õietolm reeglina edukat viljastumist ei võimalda (fotod: Tsipe Aavik).
Meie uurimisgrupi tegemisi tutvustav veebileht: https://www.tymri.ut.ee/et/instituudist/molekulaarbioloogia
Ootame projektis osalema 1-2 tudengit, kellel on huvi bioloogia ja eriti molekulaarbioloogia vastu (eelkõige õppekavadelt: Geenitehnoloogia, Bioloogia ja elustiku kaitse, Arstiteadus).
Taust: kõik programmeerimisest, elektroonikast ja robootikast huvitatud üliõpilased on oodatud, näiteks järgmised õppekavad: arvutitehnika, informaatika, füüsika-keemia-materjaliteadus, loodusteadused ja tehnoloogia
Eelistatult erialadelt bioloogia, elurikkus, keskkond, rakendusökoloogia.
1 tudeng geenitehnoloogia, arvutiteaduse, matemaatilise statistika või meditsiiniga seotud õppekavadelt
1 tudeng geenitehnoloogia, ökoloogia, arvutiteaduse, matemaatilise statistika või meditsiiniga seotud õppekavadelt
1 tudeng geenitehnoloogia, arvutiteaduse või matemaatilise statistika seotud õppekavadelt
Henk D.L. Hollmann (henk.hollmann [ät] ut.ee) Vitaly Skachek (vitaly.skachek [ät] ut.ee)
High-school students or starting university students with a strong interest in mathemetics. No specific knowledge and no special background in mathematics is required. Determination, curiosity and courage will help.
Lisaks arendame samu tehnoloogiaid Maa pealseteks rakendusteks, näiteks tööstusrobootikat koos Milrem Roboticsiga ja hetkel on arendusel autonoomne metsandusrobot metsade taastamiseks.
10 tudengit
1-4 tudengit.
Ootame osalema eelkõige geenitehnoloogia ning bioloogia ja elustiku kaitse (molekulaar- ja rakubioloogia suuna) õppekava tudengeid või tudengeid, kes on valinud need erialad endale kõrvalerialaks. Lisaks sellele on muidugi oodatud ka kõik need, kes on teinud mõne muu eriala valiku, aga tahaksid tulevikule mõeldes proovida kätt labori töös ja on ise väga motiveeritud selles projektis osalema
Vahur Zadin (vahur.zadin [ät] ut.ee) Andreas Kyritsakis Mihkel Veske
Kompaktne lineaarpõrguti (CLIC) - CERN-is arendatav uue põlvkonna lineaarkiirendi on tuleviku seade, mis on 50 km pikk ning sellega jõutakse energiateni 0.5 TeV - 5 TeV. Võrreldes praeguse LHC ringkiirendiga, mille abil leiti eksperimentaalne tõestus Higgsi bosoni olemasolu kohta, on CLIC vajalik standardmudeli järgne füüsika (physics beyond the standard model), Higgsi bosoni täppismõõtmistel ning meditsiinilised valdkondades, näiteks vähiravil.
Sul on võimalus elektriliste läbilöökideni viivate pinnadefektide tekkepõhjuste väljaselgitamises. Kas hakkad kasutama erinevaid meetodi arvutieksperimentides,, nagu näiteks kvantarvutused, molekulaardünaamika, lõplike elementide meetod ja kineetiline Monte-Carlo. Kui neid meetodid kasutada koos nimetatakse seda multiskalaarseks modellerimiseks mis võimaldab uurida erinevaid aineid alates elektroni tasemest kuni makroskaalani ning on kaasaegseim ja võimsaim arvutieksperimendi meetod. Paljud kasutatatavad tarkvarad on unikaalsed ning hiljuti välja arendatud koostöös partnerülikoolidega.
2-3 järgmiste erialade tudengeid: Füüsika, Keemia, Materjaliteadus, Arvutitehnika, IT, graafiline disain (või sarnane).
Meie probleemid on multidistsiplinaarsed ning esitavad alati väljakutseid erinevates valdkondades.