Teaduskooli ajalugu
1965. aastal alustasid Tartu (Riikliku) Ülikooli matemaatikud ettevalmistusi matemaatikast huvitatud noortele kaugõppekooli ellukutsumiseks. Idee selle loomiseks saadi Moskva Lomonossovi-nimelise Riikliku Ülikooli juures selleks ajaks juba 2 aastat töötanud kaugõppekoolist, mille eesmärgiks oli avastada matemaatikas andekaid noori, süvendada nende huvi matemaatika vastu ja tõsta keskkooliõpilaste (eriti maakoolides ja väikeste linnade keskkoolides) matemaatilist taset ja kultuuri.
Loodi mittestatsionaarse matemaatikakooli (MMK) ühiskondlik õpetatud nõukogu, mille esimeheks oli TRÜ arvutusmatemaatika kateedri juhataja Ülo Kaasik, esimehe asetäitjaks NSVL Majandusmatemaatika Keskinstituudi Eesti filiaali vaneminsener Jevgeni Gabovitš; ning liikmed Maido Rahula (TRÜ algebra ja geomeetria kateedri dotsent), Karl Ariva (TRÜ matemaatika metoodika kateedri assistent), Arvo-Annes Jägel (Majandusmatemaatika Keskinstituudi Eesti filiaali juhtiv insener), Ott Karma (TRÜ arvutuskeskuse stažöör), Heino Türnpu (TRÜ arvutuskeskuse nooremteadur) ning TRÜ matemaatikateaduskonna üliõpilased Mati Tombak ja Mati Abel.
MMK sisseastumisülesanded ilmusid ajakirjanduses 1965. a. novembris, I kursus alustas tööd 1. jaanuaril 1966. a. Õppetöö MMKs kestis algusaegadel 2 aastat. Õpilaste töid parandasid-retsenseerisid TRÜ matemaatikateaduskonna üliõpilased. Lisaks tavapärasele kaugõppetööle korraldas MMK ka populaarteaduslikke lektooriume Tartus ja Tallinnas, mille raames korraldati ka matemaatikaülesannete lahendamise võistlusi.
1. jaanuaril 1967 anti ENSV Ministrite Nõukogu otsusega seni ühiskondlikel alustel tegutsenud TRÜ Mittestatsionaarsele Matemaatikakoolile haridusministeeriumi koolivälise asutuse õigused, administratiivselt viidi Tartu linna haridusosakonna alluvusse. Kooli direktorina asus tööle Enn Toom.
1970/71 õppeaastal alustas tööd füüsikaosakond. Kooli direktoriks sai Salme Velsker.
1973. aastast alates kannab kool nime Tartu Matemaatika- ja Füüsikakool (MFK), kooli direktorina alustas tööd Leevi Selliov.
1978 - 2015 juhtis kooli tegevust Viire Sepp.
2016. aasta augustist on teaduskooli direktor Mihkel Kree.
Seoses Eesti ühinemisega UNESCO egiidi all toimuvate rahvusvaheliste koolinoorte täppisteaduste olümpiaadide liikumisega tekkis vajadus koondada kogu tegevus täppisteadustes andekate õpilastega ühe keskuse juurde: 1992. aastal reorganiseeriti MFK Täppisteaduste Kooliks (TTK) ja viidi Tartu linna haridusosakonna alluvusest riigi huvikoolina Tartu Ülikooli haldusalasse. Matemaatika ja füüsika erialadele lisandusid keemia ja 1993. a. informaatika. TTK nõukogu esimeheks kinnitati TÜ matemaatikateaduskonna dotsent Margus Tõnnov.
1992. aastal võtsid Eesti võistkonnad esmakordselt osa rahvusvahelistest olümpiaadidest matemaatikas, füüsikas ja informaatikas. 1994. a. osales Eesti võistkond esmakordselt rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil, 1998. a. rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil. Rahvusvaheliste olümpiaadide medaliste on nüüdseks juba arvukalt.
Üha suurenev disproportsioon kooliprogrammide ja rahvusvaheliste olümpiaadide ainekavade vahel on tinginud vajaduse laiendada tööd ka põhikoolide õpilastega. Matemaatikas ja füüsikas toimub täiendav õppetöö olümpiaadidel ja muudel võistlustel edukalt esinenud põhikoolide õpilastega 1994/95 õppeaastast, programmeerimise algkursus käivitus 1995/96 õppeaastal, keemias 1997/98 õppeaastal .
14. veebruaril 1997. a. TÜ nõukogus kinnitatud põhikiri sätestab TTK Tartu Ülikooli asutusena füüsika-keemiateaduskonna haldusalas. Kooli nõukogusse kuuluvad teaduskondade ja akadeemiliste erialaseltside esindajad.
Korraline õppetöö toimub 3 tasemel:
- alamastme tase (ettevalmistusosakond) põhikoolide õpilastele, kuhu valitakse õpilasi olümpiaadide ja võistluste tulemuste põhjal ja kus õppetöö põhirõhk on raskemate (nn olümpiaadi-tüüpi) ülesannete lahendamisel;
- kaugõppeosakond (põhiaste), kuhu võetakse õpilasi vastu alates 10. klassist sisseastumistöö alusel ja mis annab õpilastele ainealast täiendõpet süvaklasside tasemel;
- ülemastme tase, kus on õppetöö aluseks rahvusvaheliste olümpiaadide programmid ja kuhu valitakse olümpiaadidel ning võistlustel edukalt esinenud õpilasi, ülemastmes toimuvad lisaks kaugõppetööle ka statsionaarsed sessioonid.
Lisaks otsesele õppetööle korraldab TTK Eesti koolinoorte matemaatika, füüsika, keemia ja informaatika olümpiaade, lahtisi võistlusi, viktoriine, mälumänge ja teisi huviüritusi koolivälise täppisteaduste alase tegevuse elavdamiseks. 1998/99 õppeaastast alates kureerib TTK ka Eesti koolinoorte bioloogia ja geograafia olümpiaadide korraldamist ning rahvusvahelise bioloogia olümpiaadi Eesti võistkonna ettevalmistust.
Prof. I. Undi juhendamisel tegutsevas töörühmas “Andekas laps” osalemisega püütakse osutada kogu ühiskonna tähelepanu andekate laste erivajadustele.
TÜ nõukogu kinnitas oma 2003.a. 20. juuni istungil senise TÜ Täppisteaduste Kooli uueks nimeks TÜ Teaduskool.
Kooli nimemuutuse ajendiks oli asjaolu, et juba alates 2001./2002.õppeaastast hakkas täppisteaduste kool vastavalt TÜ ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud lepingule kureerima kõigi ainete üleriigiliste olümpiaadide korraldamist. Selles rollis tunnetas kool oma vastutust andekate noorte arendamise eest mitte üksnes täppis-ja loodusteaduste valdkonnas.