Huviringi tegevuskava
1. kohtumine 
Aeg: 15.09.2017
Teema: Sissejuhatus ja tutvustamine
Lühikirjeldus: Tutvustasime noortele, millega hakkame tegelema ja miks me arvame, et sellised tegevused neile kasulikud on. Õpilased saavad täiendavaid teadmisi koolis õpitavale ning omandavad oskusi, kuidas erinevate instrumentide ja töövõtetega praktilisi töid läbi viia. Õpilased rääkisid ka endast, kust nad tulevad ja miks nad ringi tutvustamisele tulid. Peamiseks põhjuseks oli soov õppida natukene süvendatumalt keemiat ja/või bioloogiat, kui seda kooliprogrammis tehakse.
2. kohtumine
Aeg: 29.09.2017
Teema: Lahuste aluselisus-happelisus ja pH praktiline töö
Lühikirjeldus: Ühiselt räägiti üle laboris töötamise eeskirjad ja ohutustehnika. Seejärel tegelesid noored individuaalse praktilise tööga. Praktiline töö koosnes 3 erinevast osast. Esimeses osas said õpilased määrata kolme koolikeemias tuntud indikaatoriga erinevate läbipaistvate lahuste pH-d. Teises osas valmistasid noored ise punasest kapsast indikaatori, tekitasid tuntud ainetest (mille vesilahuste aluselisust-happelisust nad juba teadsid) võrdlusrea ja määrasid 2-4 vähemtuntud aine vesilahuse happelisust-aluselisust. Kolmandas osas tegelesid noored Vernier´i pH-meetriga ning määrasid taaskord erinevate ainete vesilahuste pH-d. Seejuures tõdeti, et pH- meetriga töötamisel tuleb olla kannatlik ning kasutada õigeid töövõtteid, et saavad pH tulemus oleks korrektses vahemikus.
3. kohtumine
Aeg: 13.09.2017
Teema: Aluste ja hapete ning lahuse pH seminar
Lühikirjeldus: Enne seminari oli noortel võimalik tutvuda pH-teemalise teooriamaterjaliga, mis sisaldas endas aluste ja hapete erinevaid liigitusvõimalusi, pH ja pOH olemust ja arvutusviise ning mitmeid harjutusülesandeid antud teema kohta. Seminaris lahendati ülesandeid ja arutati teema lahti. Peamiselt keskenduti sellele, et õpilased saaksid aru, miks ühed ained käituvad alustena ja teised hapetena. Samuti arvutati erineva kontsentratsiooniga tugevate aluste või hapete vesilahuste pH ja pOH väärtusi. Kuigi õpilased pole koolimatemaatikas veel logaritmfunktsioonini jõudnud, said nad väga ilusti arvutuskäiguga hakkama.
4. kohtumine
Aeg: 03.11.2017
Teema: Kromatograafia I praktiline töö - taimelehtedest värvainete eraldamine
Lühikirjeldus: Enne praktilist tööd tutvusid õpilased kromatograafia teooriaga. Noored said teada, mis on kromatograafia ja milleks seda kasutatakse ning kuidas kromatograafia töötab. Enne praktilise töö algust arutati keerulisemad kohad koos üle. Praktiline töö seisnes taimelehtedes sisalduvate pigmentide uurimises kromatograafia abiga. Selleks tuli eelnevalt rohelistest taimelehtedest eraldada pigmendid ja need kontsentreerida. Protsessi käigus õppisid noored kasutama uhmrit ja uhmrinuia ning jaotulehtrit. Seejärel uuriti pigmentide kontsentraati õhukese kihi kromatograafiaga ning tõdeti, et kuigi taimelehed tunduvad meile rohelised, sisaldavad nad endas palju erinevat värvi molekule.
5. kohtumine
Aeg: 24.11.2017
Teema: Kromatograafia II praktiline töö - bisfenool A süntees ja produkti puhtuse määramine kromatograafiaga
Lühikirjeldus: Enne praktilist tööd tutvusid õpilased orgaanilise keemia ja saagise protsendi arvutamise teooriaga. Kuna süntees iseenesest oli lihtne - tuli vaid peenestada CD-plaat, lisada vajalikud reaktiivid ning kuumutada peaaegu tund aega, arutasime vahepeal teooria failis käsitletud teemade üle. Õpilased omandasid sünteesi käigus oskusi ja teadmisi orgaanilise sünteesi vallast (miks on vajalik jahuti, kuidas töötab magnetsegajapliit, mis funktsioon on ümber ümarkolvi pandaval fooliumil, jne). Sünteesiprodukt tõestati taaskord kasutades õhukese kihi kromatograafiat, kus võrreldi puhta bisfenool-A ja õpilaste enda sünteesitud produkti laikude erinevusi/sarnasust. Kõik noored tõdesid, et nad sünteesisid õiget ained, lihtsalt mõnel inimesel oli natukene rohkem sattunud sünteesi lõpp-produktile lisandeid.
6. kohtumine
Aeg: 01.12.17
Teema: Spektroskoopia seminar
Lühikirjeldus: Enne seminari tutvusid noored spektroskoopia teooriaga. Seminaris arutleti kiirguse, sealhulgas meile nähtava valguse olemuse üle ning selle üle, mis annab objektidele värvi. Tutvuti valguse neelduvuse, spektri ja aine optilise tiheduse mõistetega ning sellega, kuidas need näitajad on seotud teiste parameetritega, näiteks lahuse kontsentratsioon, aga ka värv. Õpilased said demonstreerida erineva lainepikkusega valguse neelduvust lahustes eri värvi laserkiirte ning värviliste lahuste abiga ning õppisid, kuidas on võimalik lahuste optilisi parameetreid mõõta spektrofotomeetri abiga.
7. kohtumine
Aeg: 15.12.17
Teema: Spektroskoopia I praktiline töö - toiduvärvi määramine siirupis ja limonaadis
Lühikirjeldus: Enne praktikumi tutvusid noored lisaks spektroskoopia teooriale ka massikontsentratsiooni teooriaga. Praktikumis määrati toiduvärvi E102 massikontsentratsiooni nii pirnimaitselises siirupil kui ka limonaadis Tarhunn kasutades selleks kalibreerimisgraafiku meetodit. Õpilased omandasid täpse pipeteerimise oskused kasutades pipeteerimiseks mõõtepipetti ja kummipirni. Samuti said aimu kalibreerimisgraafiku olemusest ja kasulikkusest just erinevate ainete kontsentratsioonide määramisel. Õpilased valmistasid ise kalibreerimislahused, mõõtsid neile optilised tihedused ja seejärel mõõtsid uuritavate lahuste optilised tihedused ning leidsid, kasutades kalibreerimisgraafiku ja arvutusprogrammi Excel abi, limonaadis ja siirupis oleva E102 kontsentratsiooni. Samuti arvutasid õpilased välja, mitu mg E102 joob inimene klaasitäie limonaadi või morsiga sisse ning tegid järeldused, et toiduvärvi hulk sellisel juhul on 10kordne ning pigem eelistavad edaspidi morssi või vett.
8. kohtumine
Aeg: 12.01.2018
Teema: Valkude olemasolu ja kontsentratsiooni spektroskoopiline määramine
Lühikirjeldus: Demonstreerimaks spektroskoopia kui metoodika võimalikke kasutusalasid laboratoorses bioloogias, said õpilased omal käel läbi katsetada, kuidas on võimalik värvusreaktsioone ja optilist tuvastamist kasutada valkude tuvastamiseks tundmatutest proovidest. Selleks tuli esmalt valmistada rida tuntud kontsentratsiooniga valgulahuseid, mille põhjal sai joonistada kaliibergraafiku. Õpilaste enda loodud andmestikku kasutades oli neil seejärel võimalik määrata valkude sisaldust neile antud tundmatutes proovides. Praktilise töö käigus said õpilased kinnistada oma õpitud oskusi lahjenduste valmistamise ja graafikute joonistamise kohta, samuti õpiti kasutama uusi töövahendeid, nagu näiteks automaatpipetid.
9. kohtumine
Aeg: 19.01.2018
Teema: Glükoosi sisalduse määramine spektroskoopiliselt
Lühikirjeldus: Õpilased määrasid Põltsamaa pohla- või mustsõstramoosis glükoosi sisaldust. Selleks kaaluti kindel kogus moosi ning töödeldi seda, et saada moosist kätte lihtsuhkur- glükoos. Ütlemaks midagi glükoosi kontsentratsiooni kohta moosis, valmistasid õpilased glükoosi kalibreerimislahused ning lisasid ka kõigisse värvusreaktiivi. Kalibreerimisgraafikutele mõõdeti spektroskoopiliselt neelduvused ning seda tehti ka moosist valmistatud proovile. Kasutades kalibreerimisgraafikut leiti glükoosi kontsentratsioon moosis ning võrreldi seda purgi etiketil oleva suhkru üldkogusega. Õpilased leidsid, et tulemused olid loogilised ning glükoosi on rohkem mustsõstramoosis võrreldes pohlamoosiga.
10. kohtumine
Aeg: 02.02.2018
Teema: Seminar "Kontsentratsiooni arvutused tiitrimisel reaktsioonivõrrandi põhjal"
Lühikirjeldus: Õpilased olid pikalt saanud tegeleda ainult praktiliste töödega ning taaskord oli aeg seminari käes. Kõigepealt tutvustati tiitrimise meetodit- milleks, kuidas ja kus seda kasutatakse. Samuti tehti mõningaid ülesandeid, kuna õpilased pole veel väga kokku puutunud kontsentratsiooni arvutustega reaktsioonivõrrandite põhjal. Seminarile eelnevalt said õpilased teemaga iseseisvalt tutvuda ning lahendada mõningaid harjutusülesandeid. Seminaris lahendati ülesandeid ning selgitati välja murekohad- õpilastel oli natukene keeruline mooli mõistega, kuid ühiselt saadi hakkama!
11. kohtumine
Aeg: 21.02.2018
Teema: Tiitrimise I praktiline töö: C-vitamiini kontsentratsiooni määramine apelsinimahlas
Lühikirjeldus: Taaskord praktilistele radadele! Seekord said õpilased määrata Cappy või Don Simoni apelsinimahlas C-vitamiini kontsentratsiooni. Kõigepealt tuletati meelde tiitrimise põhimõtted ning räägiti läbi kohad, millele tuleks eriliselt tähelepanu pöörata. Seejärel said õpilased ise pusima hakata. Õpilased pidid saama 3 tulemust, mis võisid erineda üksteisest kuni 0,5 ml. Seejärel rakendati eelmises seminaris saadud teadmisi ning leiti C-vitamiini kontsentratsioon apelsinimahlas. Ühiselt leiti, et tootjal ongi mõistlikum näidata natukene väiksemat C-vitamiini sisaldust pakendi etiketil, kuna sellise C-vitamiini kontsentratsiooni peab tootja tagama igas mahlapakis.
12. kohtumine
Aeg: 09.03.2018
Teema: Tiitrimise II praktiline töö: vee kareduse määramine
Lühikirjeldus: Õpilased olid eelnevast korrast juba tutvunud tiitrimise töövõtetega, kuid kordasime need siiski kiirelt üle. Rääkisime põhjalikult vee karedusest - mis ained põhjustavad vee karedust, mis on mööduva ja püsiva kareduse keemiline erinevus ning mida teeb kare vesi kodumasinatega. Samuti analüüsisime, kas vee karedust saab vähendada efektiivsemalt söögiäädika või sidrunhappega. Õpilased said määrata enda kaasatoodud veeproovi või koolikraanist tuleva vee üldist ja mööduvat karedust tiitrimisel ning uurida, kuidas mõjub vee keetmine vee karedus.
13. kohtumine
Aeg: 23.03.2018
Teema: DNA ehitus ja tähtsus eluslooduse seisukohast – seminar
Lühikirjeldus: Esimene kolmest kokkusaamisest, mille läbivateks teemadeks oli kõikide elusorganismide jaoks keskne pärilikkuse ja geneetilise informatsiooni talletamise süsteem. Tutvusime sellega, mis on DNA, millest see koosneb ning kuidas selle abil molekulide maailmas säilitatakse, vahendatakse ja lõpuks realiseeritakse geneetilist informatsiooni. Ehitasime koos molekulimudelitest DNAd, et illustreerida selle molekuli kui infokandja ruumilist ülesehitust.
14. kohtumine
Aeg: 06.04.2018
Teema: Praktiline töö: DNA ja kromosoomid
Lühikirjeldus: Et eelmise seminari jutt ei jääks ainult paberile, võtsime praktikumis ette oma käega eraldada DNAd ja muuta see oma silmaga nähtavaks. Selleks alustasime ühest maasikast, mis tuli purustada selleks ettenähtud kodustets vahenditest kokkusegatud lahuses, saadud segu filtreeriti katseklaasi ja piirituse lisamisel ilmuski nähtavale silmaga eristatav klomp DNAd. Lisaks saime mikroskoobis vaadata värvitud kromosoome inimese rakkudest demonstreerimaks seda, kuidas on võimalik vaatluse teel tuvastada kromosoomide arvu ja kuju.
15. kohtumine
Aeg: 20.04.2018
Teema: Pärilikkus ja geneetika – seminar
Lühikirjeldus: Teema lõpetuseks arutasime pärilikkuse olemuse üle ning lahkasime seda, mida kujutavad endast geenid ja nende erinevad variandid ehk alleelid ning kuidas erinevad alleelid võivad omada erinevat koosmõju. Tuletasime meelde, kuidas avastati peamised pärilikkuse seaduspärasused ja mis on nende tähtsus, mõistmaks tunnuste edasikandumist vanematelt lastele. Rääkisime pärilikest haigustest ja nende olemusest – dominantsusest või retsessiivsusest – ning kuidas ühte või teist tüüpi haigused võivad avalduda ja põlvest põlve edasi kanduda.
16. kohtumine
Aeg: 12.05.2018
Teema: Matk
Vaata meeleolukat videokokkuvõtet matkast! (Autor: Uku Vill)