Põllumajanduslik tootmine on igal pool maailmas intensiivistumas, et toita ära üha kasvavat maailma rahvastikku. Ühelt poolt on selle jaoks vaja efektiivsemaid põllumajandusliku tootmise meetodeid, kuid teiselt poolt on vajalik leida meetmeid vähendamaks põllumajandusest tulevevat reostust. Nutikalt maakasutust planeerides on võimalik vähendada leevendada põllumajanduse negatiivset mõju keskkonnale. Näiteks on leitud, et looduspõhistel lahendustel (märgalad ja kaldavööndite puhverribad) on suur potentsiaal veereostuse, üleujutuste ja erosiooni kontrollis. Kuidas aga leida, kuidas ja kuhu oleks mõislik rajada vee puhastamiseks tehismärgala või kus oleks mõistlik mets erosiooni vältimiseks alles jätta? Tänu arenenud kosmose- ja arvutitehnoloogiale saame tänapäeval keskkonna ja selle seisundi kohta lähi-reaalajas tohutul hulgal andmeid keskkonna kohta, mis võimaldavad paremini planeerida inimese tegevust. Samas ühest satelliidipildist või seirejaama andmereast väga suurt kasu ei ole. Looduses on kõik protsessid omavahel seotud nii ruumis kui ka ajas ning ainult nende seoste tuvastamise abil on võimalik prognoosida tuleviku protsesse ja leida efektiivseimad strateegiaid maakasutuse planeerimiseks. Seega on vaja omavahel integreerida ja kokku panna väga palju erinevaid andmekihte. Sellise ruumiandmete haldamisega tegeleb geoinformaatika, mis kombineerib omavahel geograafia (looduslike ja kultuuriliste nähtuste ruumiline jaotus) ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning tegeleb ruumiliste andmete analüüsi ja visualiseerimisega. Meie töörühm kasutab geoinformaatika meetodeid, et leida parimaid viise maastiku planeerimiseks vähendamaks inimtegevusest tingitud veereostust ja erosiooni.
Krista Alikas (Krista.Alikas [ät] to.ee) Riho Vendt (Riho.Vendt [ät] to.ee) Margit Aun (Margit.Aun [ät] to.ee)
J-PAS (www.j-pas.org) on uus astronoomiline vaatlusprogramm, mida viiakse läbi Hispaaniasse rajatud spetsiaalsest observatooriumist. Paljude miljonite galaktikate asukohtade kaardistamiseks kasutatakse unikaalset kitsasribafiltritel tuginevat vaatlusmetoodikat. Tulemuseks on enneolematult sügavale ulatuv laiahaardeline astronoomiline andmestik, mis annab uut teavet universumi suurimate saladuste - tumeaine ja tumeenergia kohta.
Esimesed vaatlusandmed saadi 2018. Samal aastal liitusid selle Hispaania-Brasiilia ühisprojektiga ka Tartu observatooriumi kosmoloogid, kes löövad kaasa nii teadusrühmade töös kui ka tehniliste ülesannete täitmises. Tudengiprojektis osaleja saab senikogutud andmeid analüüsida ja visualiseerida, kasutades muuhulgas masinõppemeetodeid.
Hendrik Ehrpais (Hendrik.Ehrpais [ät] ut.ee)
ESTCube tiimi igapäevane eemsärk on ehitada satelliit, mis võimaldab päikesepurje tehnoloogiat testimist. Selleks on meil vaja tehnoloogiast huvitatud inimesi ehk kui soovite satelliiditiimiga liituda, siis tasub arendada enda programmeerimis, elektroonika, mehaanika, füüsika ning matemaatika teadmisi. ESTCube eesmärk on luua keskkond, kus väga motiveeritud tudengid saavad ennast tõsiselt proovile panna ehk kui olete selleks väljakutseks valmis, siis tulge liituge tiimiga!
Kadri Koorem (kadri.koorem [ät] ut.ee), Tartu Ülikooli botaanika osakonna taimeökoloogia õppetool
Kas tahad teada, kuidas taimed tulevad toime põua või paduvihmaga, nagu neid Eesti viimastel suvedel on olnud? Ja milline roll võiks selles olla seentel?
Taimede igapäevased elukaaslased juurtes on mükoriisaseened. Tavaliselt teatakse, et need seened aitavad taimedel mullast toitained paremini kätte saada. Aga mükoriisaseened parandavad ka taimede põuataluvust ning toimetulekut muutuva sademetehulgaga. Antud projektis uurime katseliselt, kuidas Eesti looduses läbikuivamise või üleujutusega kohanenud muldade mükoriisaseened mõjutavad taimede toimetulekut katseliselt rakendatud veepuuduse ja –liiaga.
Kui oled huvitatud projektis kaasa lööma, saad osaleda välitöödel mükoriisaseente kogumiseks, samuti katse ülespanekul ning kasvukambrites katse läbiviimisel. Saad kaasa lüüa taimede parameetrite mõõtmisel katse vältel ning mükoriisaseente määramisel ja kvantifitseerimisel DNA-põhiste ning mikroskoopial põhinevate meetoditega. Saad töötada ka laboris ning DNA järjestustega bioinformaatiliselt. Seda kõike aitavad Sul läbi viia meie töörühma liikmed, kes nende valdkondadega igapäevaselt tegelevad.
Projektis osalemine annab Sulle võimaluse töötada rahvusvahelises teadusrühmas ning mitmekülgselt arendada oma uurivaid, analüütilisi ning kommunikatiivseid oskusi.
Töötada saad arvutialgoritme kasutades suurandmetega, samas võid käed külge lüüa ka suvistel välitöödel Eestis või välisekspeditsioonidel. Uurida võid nii taimi kui ka mullas elavate mikroorganismide DNAd. Tulemuste põhjal teeme ettepanekuid, kuidas nii Eestis kui ka maailmas loodust paremini hoida, ning loome IT lahendusi, mida praktikud saavad reaalses töös kasutada.
Meie rahvusvaheline töörühm on sõbralik ja abivalmis, lisanõu ja abi saad küsida nii doktorantidelt kui ka noortelt teadlastelt. Oled oodatud meie iganädalastele seminaridele Tartus ja sügis- ning kevadseminaridele, mis toimuvad mõnes Eesti looduskaunis paigas.
Teadmised liikide ja koosluste ökoloogiast on praegusel suurte globaalsete muutuste ajastul muutumas aina olulisemaks. Kui Sa tahad anda oma panuse elurikkuse säilimisse ning selle kaitse korraldamisse, siis kaalu panustamist TÜ maastike elurikkuse töörühma tegemistesse! Ootame oma gruppi ökoloogiahuvilisi töökaid tudengeid, keda inspireerivad nii suvised välitööd pilkuköitvatel niidukooslustel kui ka elurikkuse geneetilist komponenti valgustavad molekulaarsed analüüsid laboris. Lisaks teadustööle peame oluliseks oma teadmiste rakendamist praktikas, mistõttu teeme tihedat koostööd nii erinevate looduskaitsetegevust korraldavate ametkondadega kui ka vabaühendustega. Viimasest sai alguse koostöös Eestimaa Looduse Fondiga elluviidav üle-eestiline kodanikuteaduse algatus "Eesti otsib nurmenukku", mille raames kogutakse 2019. aasta kevadsuvel andmeid hariliku nurmenuku paljunemisega seotud tunnuste kohta võimalikult paljudest nurmenuku populatsioonidest üle kogu Eesti. Eriti huvitab meid see, kuidas viimase saja aasta jooksul aset leidnud maastikumuutused on mõjutanud nurmenuku erikaelsust (vt. joonis), kuid projektis osalevate koolide abil loodame saada huvitavaid lisaandmeid ka teiste tunnuste ning nurmenukku tolmeldavate putukate kohta.
Kõrvalekalded normaalsest valgusünteesist on seotud paljude geneetiliste haigustega. Põhjalik arusaam sellest, kuidas töövõimelised ribosoomid rakus kokku pannakse ja ribosoomid valgusünteesi läbi viivad, võimaldab meil mõista ribosoomidega seotud haiguste põhjuseid. Valgusünteesi protsessile vahele segamist kasutame tihti haigusetekitajatega võitlemisel. Mõistmaks, milliseid keemilisi molekule saame kasutada patogeenides valgusünteesi pärssimiseks, nõuab samuti väga täpset ribosoomide tekkimise protsessi tundmist.
Meie viimase aasta tegemisi on kajastatud:https://novaator.err.ee/916854/kuidas-panna-kokku-elus-masin-tartu-ulikooli-teadlased-teavad-vastust
https://novaator.err.ee/899146/tartu-ulikooli-teadlased-tegid-elu-alusprotsesse-uurides-tahtsa-avastuse
ja siia tuleb sisu.
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. TÜ välisveeb ei töötle ega kogu isikuandmeid. Välisveeb kasutab FB Pixeli ja Google Analyticsi teenust. Loe lähemalt andmekaitsetingimustest.