Eesti olümpiaadide veebilehelt saate teada, mis on olümpiaadide vallas Eestis läbi aastate toimunud ja mis on tulekul. Siit leiate ka mitmesuguseid materjale, mis on abiks erinevate ainete olümpiaadideks või muudeks ainevõistlusteks ettevalmistumisel.
Eestis toimuvad olümpiaadid paarikümnes ainevaldkonnas. Koolinoorte aineolümpiaadide korraldamist koordineerib Eestis TÜ Teaduskool. Olümpiaadide näol on tegemist on kooliõpilastele mõeldud ainevõistlustega, mis annavad hea võimaluse mõne valdkonna vastu sügavamat huvi tundvatel õpilastel oma teadmised ja taibukus proovile panna.
Eesti olümpiaadid toimuvad enamikes ainetes mitmevoorulistena:
- hilissügisel toimuvad koolides üle Eesti eelvoorud ehk koolivoorud, kus on võimalik osaleda kõigil asjasthuvitatud õpilastel
- jaanuaris-veebruaris viiakse maakondades ja suuremates linnades läbi olümpiaadide piirkondlikud voorud, kus osalevad koolivoorude parimad
- kevadel toimuvad Eesti olümpiaadide lõppvoorud, kuhu iga aine üleriiklik ¾ürii kutsub õpilased eelvoorude (piirkonnavoorude) tulemuste põhjal.
Õpilaste lõppvooru kutsumisel lähtub iga aine ¾ürii selle aine olümpiaadijuhendis kirjapandud reeglitest. Mõnedes ainetes (nt enamikus keeltes) toimub eelvoor pikema uurimistöö kirjutamise vormis. Parimate uurimistööde autorid kutsutakse olümpiaadi¾ürii poolt lõppvooru. Igal aastal osaleb olümpiaadide piirkondlikes voorudes umbes 10 000 õpilast ja lõppvoorudes ligi 1000 õpilast üle Eesti.
Paljudes ainetes korraldatakse igal aastal ka rahvusvahelisi koolinoorte olümpiaade ja nii on Eesti olümpiaadide parimatel võimalik end proovile panna ja Eestit esindada ka rahvusvahelisel tasemel. Eesti võistkonnad osalevad rahvusvahelistel olümpiaadidel 10 aines, igal aastal esindab neil võistlustel Eestit ca 60 õpilast.
Korduma Kippuvad Küsimused olümpiaadide kohta:
Kes võivad olümpiaadil osaleda?
Mida annab õpilasele olümpiaadil osalemine?
Kas olümpiaadil osalemine on kohustuslik?
Millistes ainetes olümpiaade korraldatakse?
Mis laadi ülesandeid olümpiaadil lahendatakse?
Kuidas olümpiaadiks valmistuda?
Kas olümpiaadide parimaid ka autasustatakse?
Aga kui ma ei võida?
Kust saab olümpiaadide kohta infot?
Kas olümpiaadil osalemine on tasuline?
Millal toimus Eestis esimene olümpiaad?
Mida kujutab endast rahvusvaheline koolinoorte olümpiaad?
Kas rahvusvahelisele olümpiaadile pääseda on raske?
Millised on olnud Eesti tulemused rahvusvahelistel võistlustel?
Vastused Korduma Kippuvatele Küsimustele:
Kes võivad olümpiaadil osaleda?
Olümpiaadide esimeses voorus võivad osaleda kõik kooliõpilased, kellel asja vastu huvi ja kelle vanusrühmale võistlust korraldatakse. Samas on olümpiaadidel osalemine vabatahtlik, kedagi selleks sundida ei saa.
Praktika näitab, et enamasti tulevad olümpiaadile need:
- keda vastav aine huvitab
- kes soovivad end arendada
- kellel on loomulik huvi probleemide ja keerukate ülesannete lahendamise vastu
- kellel on tahtmine end proovile panna, teada saada oma võimete piire
- kes tahavad oma teadmisi ja oskusi võrrelda oma eakaaslastega
Kui tahaksid mõnest olümpiaadist osa võtta, aga ei tea, millest alustada, võiksid kõigepealt rääkida oma aineõpetajaga, kes tõenäoliselt oskab üht-teist soovitada. Kindlasti võib nõu küsida ka teaduskoolist, selleks me siin olemegi.
Olümpiaadidele tulevad õpilased eri teid pidi – mõned näitavad ise huvi üles ja registreeruvad, teistel soovitavad olümpiaadil osaleda õpetajad või pereliikmed. Mõnedes ainetes pääseb olümpiaadile ka lahtiste võistluste kaudu.
Mida annab õpilasele olümpiaadil osalemine?
- see on huvitav
- innustab iseseisvalt töötama, rohkem ainesse süvenema
- tänu oma võimetele ja tööle saavutatakse edu
- saab ülevaate oma võimetest, saab head materjali eneseanalüüsiks
- saab suhelda sarnaste huvide ja võimetega eakaaslastega
- keerukate ülesannete lahendamine on lahe ja annab juurde enesekindlust
Hea tulemus olümpiaadil sünnib tavaliselt tänu omaenese tööle ja andekusele. Samas ei peaks kurvastama ka need, kes olümpiaadil esimeste hulka ei jõua – olümpiaad on üks võimalus enda proovilepanekuks. Nii mõnelegi andekale noorele sobib hoopis paremini pikema uurimistöö kirjutamine.
Hea on teada sedagi, et olümpiaadidel edukalt esinenud õpilased saavad soodustusi kõrgkoolidesse sisseastumisel.
Kas olümpiaadil osalemine on kohustuslik?
Ei, olümpiaadil osalemine on vabatahtlik, kedagi selleks sundida ei saa. Aga kindlasti on olümpiaadil osalemine huvitav kogemus, nii et kui keegi soovitab sul osaleda, võiksid proovida.
Millistes ainetes olümpiaade korraldatakse?Eestis korraldatakse olümpiaade paarikümnes aines, nii reaal- kui ka humanitaaraladel. Olümpiaadide arv on erinevatel aastatel erinev, sest mõnedes ainetes toimub olümpiaad iga kahe aasta tagant. Aeg-ajalt lisandub ka mõni uus olümpiaad – nt toimub Eestis lingvistikaolümpiaad alates 2003.aastast ja loodusteaduste olümpiaad alates 2005.aastast. Põhjalikuma info kõikide Eestis toimuvate olümpiaadide kohta leiab Eesti olümpiaadide veebilehe vasakust menüüst.
| Aine | Osavõtjad | Toimumise sagedus | Korraldaja |
| Ajalugu | 9.-12.klassi õpilased | igal 2. aastal | Eesti Ajalooõpetajate Selts |
| Bioloogia | 6.-12.klassi õpilased | Igal aastal | Tartu Ülikool |
| Eesti keel emakeelena | 7.-12.klassi õpilased | Igal aastal | Tartu Ülikool |
| Eesti keel võõrkeelena | 10.-12.klassi õpilased | Igal aastal | Tartu Ülikool/Tallinna Ülikool vaheldumisi |
| Filosoofia | 9.-12.klassi õpilased | Igal aastal | Tartu Ülikool |
| Füüsika | 8.-12.klassi õpilased | Igal aastal | Tartu Ülikool |
| Geograafia | 7.-12.klassi õpilased | Igal aastal | Tartu Ülikool |
| Informaatika | 9.-12.klassi õpilased | Igal aastal | Tartu Ülikool |
| Inglise keel | 10.-12.klassi õpilased | Igal aastal | Tartu Ülikool/Tallinna Ülikool vaheldumisi |
| Keemia | 8.-12.klassi õpilased | Igal aastal | Tartu Ülikool |
| Lingvistika | 9.-12.klassi õpilased | Igal aastal | Tartu Ülikool |
| Loodusteadused | kuni 15-aastased (st 8.klassi, osaliselt ka 9.klassi) õpilased | Igal aastal | Tartu Ülikool |
| Majandus | 10.-12.klassi õpilased | Igal aastal | Junior Achievementi Arengufond |
| Matemaatika | 7.-12.klassi õpilased | Igal aastal | Tartu Ülikool |
| Muusikaõpetus | 7. ja 11.klassi õpilased | igal 2. aastal | Eesti Muusikaõpetajate Liit |
| Saksa keel | 10.-12.klassi õpilased | Igal aastal | Tartu Ülikool/Tallinna Ülikool vaheldumisi |
| Soome keel | 10.-12.klassi õpilased | Igal aastal | Tartu Ülikool koostöös Soome Instituudiga |
| Vene keel emakeelena | 9.-12.klassi õpilased | Igal aastal | Tartu Ülikool |
| Vene keel võõrkeelena | 10.-12.klassi õpilased | Igal aastal | Tallinna Ülikool |
Mis laadi ülesandeid olümpiaadil lahendatakse?
Olümpiaadiülesanded on aineti väga erinevad. Mõnedes ainetes on nii teooria- kui eksperimendivoor. Parima ülevaate saab, kui vaadata Eesti olümpiaadide veebilehelt huvipakkuva aine eelmiste aastate olümpiaadiülesandeid.
Kõigi olümpiaadiülesannete sarnaseks jooneks on see, et nende lahendamine eeldab häid ainealaseid teadmisi ning analüüsivõimet.
Kuidas olümpiaadiks valmistuda?
Alustuseks võiksid uurida, millised võistlused üldse toimuvad ning kus ja millal. Kindlasti oleks mõistlik tutvuda olümpiaadi juhendiga, st teha endale selgeks mängureeglid. Kui midagi jääb ebaselgeks, võiks korraldajatelt alati lisainfot küsida.
Olümpiaadiks sisuliselt ette valmistuda aitab:
- ettevalmistus koolides - räägi oma aineõpetajale oma kavatsusest osaleda olümpiaadil ja küsi abi olümpiaadiks ettevalmistumisel
- iseseisev töö - tutvu eelmiste aastate olümpiaadide võistlusmaterjalidega veebilehel ja otsi lisaks ainealaseid raamatuid jm materjale, mida saad iseseisvalt läbi töötada
- lisakursused - näiteks võid vaadata, kas teaduskooli kursuste hulgas on midagi huvipakkuvat.
Kas olümpiaadide parimaid ka autasustatakse?Sarnaselt rahvusvahelistel aineolümpiaadidel kasutatava süsteemiga autasustatakse ka Eesti olümpiaadidel parimaid järgudiplomitega. Väljaantavate I, II ja III järgu diplomite täpne hulk sõltub iga võistluse puhul konkreetsete võistlustööde tasemest. Lisaks järgudiplomitele jagatakse olümpiaadidel sageli ka mitmesuguseid eriauhindu, mis on välja pandud ¾ürii ja olümpiaade toetavate firmade poolt.
Aga kui ma ei võida?
Olümpiaadil kaotada on raske – kui auhinnalist kohta ei võida, siis teadmisi ja kogemusi saab sealt ikka juurde. Olümpiaad on sportlikus mõttes kõrgliiga, kus ka viimased kohad tähendavad üle keskmise taset.
Kust saab olümpiaadide kohta infot?
- koolist aineõpetajalt
- olümpiaadide veebilehelt
- olümpiaadide listist
- teaduskoolist
Kas olümpiaadil osalemine on tasuline?
Olümpiaadidel mingit osavõtumaksu ei ole. Ka vabariikliku olümpiaadi lõppvoorust osavõtmine on õpilasele tasuta, ainult olümpiaadile sõitmise kulusid olümpiaadi korraldajad ei kata. Olümpiaadist osavõtvate õpilaste toitlustamise ja majutamise kulud kaetakse selleks riigieelarvest eraldatud summadest. Lisaks riigile toetavad Eestis olümpiaadide korraldajaid päris mitmed toredad ettevõtted-firmad.
Millal toimus Eestis esimene olümpiaad?
Esimene täppisteaduste olümpiaad toimus Eestis 1953/54 õppeaastal. Eesti olümpiaadiliikumise eelkäijaks oli 1950.aastal Tartu Ülikoolis toimunud ülesannete lahendamise võistlus täppisteaduste alal. Algusaastatel toimunud täppisteaduste olümpiaadidele, kus võisteldi matemaatikas, füüsikas ja keemias, on aastate jooksul ridamisi lisandunud uusi olümpiaade – bioloogia (1961), geograafia (1966), keeled, informaatika (1988) jne. Kõrvuti väga pikka aega toimunud olümpiaadidega on ka üsna noori olümpiaade, nt lingvistikaolümpiaad (aastast 2003), filosoofiaolümpiaad (2004) ja loodusteaduste olümpiaad (2005).
Esmakordselt pääsesid Eesti parimad õpilased täppisteadustes väljapoole Eestit võistlema 1959/60. õppeaastal, mil Moskvas organiseeriti üleliiduline olümpiaad. Rahvusvahelistel (ülemaailmsetel) olümpiaadidel osaleb Eesti alates 1992.aastast.
Mida kujutab endast rahvusvaheline koolinoorte olümpiaad?
Rahvusvahelised olümpiaadid toimuvad enamikus ainetes igal aastal, mõnes aines (nt geograafia) üle aasta. Üldreeglina rahvusvahelised olümpiaadid roteeruvad osavõtvate riikide vahel, st toimuvad igal aastal erinevas riigis. Sõltuvalt ainest koosnevad riikide võistkonnad 4-6 õpilasest, kellega koos sõidavad olümpiaadile ka nende juhendajad. Enne rahvusvahelisele olümpiaadile sõitmist toimub paari nädala jooksul võistkonna ettevalmistamine. Tavaliselt toimub rahvusvaheline olümpiaad mitmes voorus, nt teoreetilise ja eksperimentaalvooruna. Võistluspäevade vahel on puhkepäevad, mil olümpiaadist osavõtjatele korraldatakse kohapeal ekskursioone, et tutvustada korraldajamaad. Erinevalt spordivõistlustest, kus üldiselt jagatakse medaleid kolmele esimesele kohale, autasustatakse rahvusvahelise aineolümpiaadi parimaid järgudiplomite ja –medalitega, mida jagatakse kuni 50% osavõtjatest. Täpne auhinnasaajate arv ning väljaantavate kuld-, hõbe- ja pronksmedalite arv on paika pandud iga konkreetse rahvusvahelise olümpiaadi ametlikus statuudis.
Kas rahvusvahelisele olümpiaadile pääseda on raske?
Tippu jõuda on ikka raske, kuid samas pole see võimatu. Nendel õpilastel, kes pääsevad mõne rahvusvahelise olümpiaadi Eesti võistkonda, on mitu olulist omadust – nad on võimekad, loovad ja enamasti kiire taibuga, lisaks sellele teevad nad palju iseseisvat tööd, et oma teadmisi pidevalt täiendada. Ja loomulikult peab ainest huvituma.
Millised on olnud Eesti tulemused rahvusvahelistel võistlustel?
Eesti õpilased on rahvusvahelistel võistlustel saavutanud väga häid tulemusi. Alates 1992. aastast, mil Eesti osaleb ülemaailmsetel olümpiaadidel, on igal aastal meie õpilased naasnud koju medalitega.
Näiteks 2006. aastal osalesid Eesti võistkonnad 13 rahvusvahelisel võistlusel (sh kolmel Balti olümpiaadil), kokku 65 õpilast. Neilt võistlustelt toodi Eestisse 2 kuldmedalit, 10 hõbedat (neist 2 meeskondlikku), 12 pronksmedalit ning 9 õpilast pälvisid diplomi või said rahvusvahelisel võistlusel muul viisil ära märgitud.
